Ta lõi 1700. Preisi Teaduste Akadeemia. Friedrich Wilhelm I 1713-1740 Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku.
Tinglikult täitis sõjaministeeriumi ül. Spetsiaalsetesse raamatutesse fikseeriti kõik sõjaväe-, tsiviil- ja õukonnateenistusse määramise otsused. Tähtsate õukondlike tseremooniate pulmade, välissaadikute vastuvõttude jms juhiste koostamine. Teenistusasjade Prikaas. Suunas inimesi ametitesse. Linnuste prikaas, mis tegeles ehitustöödega, varustamisega, relvastusega. Pm rohkem olulisemaid prikaase polnud, les liivimaa asjadega tegelesid. Bojaaride duum ja tsaar olid vene valitsemisasjade tipus. 16 saj keskuses vojevoodid olid sõjaliste ametnike kandjad, muutus Liivimaal, kus endistest sõjaväelastest saavad tsiviilül. Vojevoodid saanud kompetentsi kohtualastes küsimustes. Huvitav moment see, et vojevoodid saanud kõrgema appellatsiooni distantsi. Kogu vallutatud liivimaa kohtulikud asjad jooksevad hierarhilise tipuna vojevoodide juurde kokku, kas nad neid ka lahendasid oli juba iseasi. Piiriala, kui tulid päridelegatsioonid, tulid maale Narvas või
annaabi.ee 
