ilmalikud valitsejad. Sellises situatsioonis oli küsimuseks, et kuidas on võimalik üldse ellu jääda ning samal ajal ausust ja õiglust säilitada. Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab
More rõhutas, et voorus ongi tõeline aadellikkus. Võim ei pärandu, vaid võimule on võimalik saada oma vooruste kaudu. Kuna ei paku välja teostust, võib seda nimetada pigem kriitikaks kui reaalseks lahenduseks. 2. Desiderius Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta 1 ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega
annaabi.ee 
