Need võimukandjad sõltuval ainult saatusest ja suvast. Need tegurid on juba ise väga ebakindlad, rääkimta uuest valitsejast endast, sest lihtkodanikul puudub juhtimisoskus ja neil puudub jõud. Samuti puuduvad neil igasugused sidemed. Ainus võimalus püsima jäämiseks on iseenda tublidus. Näiteks F.Sforza ja C.Borgia. Sforza sai lihtkodanikukst Milano hertsogiks sobilike vahenditega ja omaenda tublidusega. Borgia aga saavutas tiitli isa staatuse toel ning ka kaotas selle seetõttu. Valitsejaametis on oluline: kindlustada end vaenlaste eest, nõustada sõpru, võita jõu või pettumuse abil, panna kodanikke endst lugupidama ja kartma ning sõdureid endale järgenema ja armastama, kõrvaldada neid, kes endast ohtu kujutavad, uuendada korrraldusi, olla karm ja heasüdamlik ning suuremeelne ja helde, teha lõpp ebakindlale sõjaväele ja moodustada uus, sääilitada head suhted ametnikega, et need osutaksid sulle teeneid või tunneksid kartust. VIII PEATÜKK
põhjustele, mis ei erine minu poolt viidatuist; põimin osalt oma arutlusse ka muud tähelepanuväärset sellele, kes loeb toonaste aegade tegemistest. Tahan piirduda kõigi nende keisritega, kes tõusid võimule filosoof Marcusest kuni Maximinuseni - need olid Marcus, tema poeg Commodus, Pertinax, Julianus, Severus, tema poeg Antoninus Caracalla, Macrinus, Elagabalus, Alexander ja Maximinus. 13. Kõigepealt tuleb märkida, et kui teistel tuleb valitsejaametis rinda pista üksnes nobiilide auahnuse ja kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on keeruline olla ühtaegu meele järele nii sõduritele kui kodanikele: kodanikud tunnevad rõõmu rahulikust elust ja eelistavad seetõttu mõõdukaid valitsejaid; sõdurid ent armastavad sõjameheliku meelelaadiga,
annaabi.ee 
