neid tuleks kaitsta ja juhtida, et maale ei tungiks mõni teine võõramaalane, Samas ei tohi jälle lasta naabril liiga tugevaks kosuda, sest see võib hiljem endale kätte maksta. Machiavelli arvates on hea valitseja see, kes ei pööra tähelepanu ainult mitte tänastele probleemidele vaid oskab ette näha ka tulevasi probleeme ja neid ennetada ja ta leiab, et ka lihtsurelikul on olemas reaalne võimalus saada valitsejaks ja seda kahel viisil. Esimene on valitsejaametini jõudmine kuritegelikku teed pidi ja teine kaaslinnlaste toetusel ja heakskiidul. Machiavelli peab oluliseks, et valitseja kohtleks oma alamaid nii, et ta ei peaks hea ega halva sündmuse puhul oma käitumist muutma, sest vaenulisel ajal hätta sattudes pole sul enam aega halvaks, ja ka heategudest, mis sa teed, pole kasu, sest neid peetakse sunnituks ega tõuse sulle neist mingit tunnustust. Üheks tähtsaks aspektiks valitsejate võimu uurimisel pidas Machiavelli seda, kas valitseja
jõhkraid, julmi ja aplaid valitsejaid ning tahavad, et nad kõike seda kodanike peal ka rakendaksid - saamaks võimalust oma sissetuleku kahekordistamiseks ning oma saamahimu ja julmuse rahuldamiseks. 14. Nimetatud asjaolud põhjustasid alati nende keisrite huku, kellel polnud kas iseloomust või oskustest tulenevalt {nii tugevat} reputatsiooni, mis võimaldanuks neil hoida ohjes nii sõdureid kui kodanikke. Enamik keisritest - iseäranis uute inimestena valitsejaametini tõusnud - pöördus nimetatud kahest erinevast kalduvusest tulenevaid raskusi adudes rahuldama sõdureid, hoolides vähe kodanikele osaks langevast ülekohtust. Selline valik oli tarvilik, sest kui valitsejal ei õnnestu saavutada olukorda, kus teda keegi ei vihka, tuleb tal kõigepealt pingutada selle nimel, et pääseda kogu ühiskonna vaenu alt; ja kui ta seda ei suuda saavutada, tuleb tal kogu oma osavust mängu pannes püüda pääseda ühiskonna