saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti tekkis neid mitu korraga ja see tõi endaga kaas lakkamatuid kodusõdu. Seda kasutasid ära aga välisvaenlased, nii ründasid neid germaanlased kui ka pärslased. 284 aastal võimule tulnud keiser Diocletianus suutsis lõpetada kaua kestnud segaduse, sellega tegi ta ka ümberkorraldusi riigi valistemises. Tema ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur, tema ajal leidsid aset kaks otsustavat muutust Rooma impeeriumi ajaloos. Kuulutati välja kristluse seaduslikku lubamist ja ristiusukst hakkas peagi välja kujunema impeeriumi valitsev religioon kuni see muutus kohustuslikuks. Constantinius lasi rajada uue pealinna Konstatinopoli. Siis valistes Theodosius Suur. Siis põhjustas aladelt sisserännanud hunnide rändamine rahvaste ümberasumise suure rahvasterändamise.
Giyaseddin Keyhüsrev II – oli sultan mongolite rünnakute ajal kui mongolite riigi provints – 1234 kaotati mongolitele Kös,dag´i lahing jõu vahekorrad An muutusid. B Trapzoni riik ja armeenlaste Kiliikia riik vandusid ustavust mongolitele. Viimasel arenguperioodil kuulus kogu võim mongolitele. Mongolite võimu näitena olgu toodud fakt, et seld´de sultan Alaeddin Keykubad III (1296 – 1302) seisis halvas valistemises süüdistatuna mongolite valitseja Gazan khaani (1295 – 1304) kohtu ees. Sultan mõiteti surma, ent kuna ta oli mongolite riigi rajaja Kulagu tütrega abielus, teda siiski ei hukatud, veetis vangistuses. 6 Mongolite riik (1256 – 1335). Mongolid kehtestasid kõrged maksud An seld riigi elanikele, mille tagajärjel riik laastus
annaabi.ee 
