Klassitsism Skulptuur : B.Thorvaldsen külm, kõle Eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptorid. Paavst Pius VII hauamonument Rooma Peetri kirikus Arhitektuur M.Nyrop, eklektiline Kopenhageni raekoda. Maalikunst C.W.Eckersberg Davidi õpilane. V.Marstrand teatraalne, efektitseja. Soome 16.-19.sajand 1250.aastal liidab Birger Jarl Soome alad Rootsiga 1581.aastal moodustati Soome suurvürstiriik, mille valistejaks oli Soome suurhertsog ja Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17.sajandi keskpaigas kasvas baroki mõju kirikute kaunistamise juures.
despootia ehk valitsusvorm, mille puhul üksainus autoriteet omab riigis absoluutset poliitilist võimu, kuigi tegelikult oli klassikaliselt dispootia kasutusel juba vaaraodega Egiptuses, kus üks mees käsutab ja kasutab kõike ja kõiki ning ülejäänud inimesed on tema orjad. Prantsusmaal oli despootial siiski veidi teistsugune tähendus ja seal kehtis pigem valgustatud despootia ja selle idee autoriks oli prantsuse filosoof Voltaire. Idee kohaselt on riigile ja rahvale parimaks valistejaks haritud ja reformimeelselt piiramatu võimuga monarh. Prantsuse revolutsiooni tekkimise põhjuseks on ka sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, ka majanduskriis, mis oli tingitud iganenud majanduspoliitikast, sõdadest ja toretsevast õukonnast. Just kõige viimane punkt ehk siis kuningapaari liigne rahaga priiskamine viis nende ebapopulaaruseni ja rahva umbusaldamiseni. Nagu ka Marie Antoinette'i (ehk Louis XVI abikaasa)
vaenlane; ta tungis kahel korral Balkanile, Galliasse. Konstantinoopolit ega Roomat ta ei vallutanud. Lääne-Euroopa ajalukku on ta läinud kui julm ja vägivaldne barbar. Samas kirjeldavad mõned ajaloolased ja kroonikud teda suursuguse ja ülla kuningana ja ta mängib keskset rolli kolmes Põhjamaade saagas. Odoaker (435493)- germaani Audawakrs "varanduste valvur", oli Attila väepealik. Ta kukutas 476. a. viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse ja sai Itaalia valistejaks, kuid jäi samas ise Konstantinoopoli keisri kliendiks. Justinianus I (527-565)- Sisepoliitikas- rajas tugeva sõjaväe, surus maha Nika ülestõusu 532, täiendas bürokraatiaaparaati, lasi koostada tsiviilseaduste kogu (kolm küidet + kommentaaris, suurim keskaja seadustekogu (Rooma õigus)). Välispoliitikas- vallutused Itaalias (vallutas Rooma), Aafrika põhjarannikul (vandaalide riik), vallutas osa Hispaaniast.
annaabi.ee 
