üles Kui ka teises voorus ei saavuta ükski kanditaat häälteenamust, siis korraldatakse teises voorus kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal päeval hääletusvoor Kui ka siis ei saavuta kumbki kanditaat häälteenamust, siis kutsub Riigikogu kuu aja jooksul kokku valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja KOM (kohalik omavalitsus) esindajatest Esimeses hääletusvoorus saab hääletada Riigikogus kolmandas valimisvoorus osalenud kandidaatide ja Valimiskogus esimeses voorus üles seatud kanditaatide vahel Kui üksi kanditaat ei kogu enamushääli, siis toimub teises voorus hääletamine kanditaatide poolt, kes kogusid esimeses kahes voorus kõige rohkem hääli Kui ka siis ei suudeta Presidenti valida, korraldatakse Riigikogus 14 päeva jooksul erakorralised valimised Kersti Kaljulaid: sai presidendiks oktoobri alguses 2016
See Laidoneri valimiskomitee pani käima ka ajalehe "Rahva Tahe". Päts üritas kokku saada ka puna-rohelist koalitsiooni, pärast pikemaid kaalumisi leidsid sotsialistid, et nad esitavad siiski ka oma kandidatuuri. Ka Pätsi puhul tehti nähu, nagu tegemist ei oleks poliitilise komiteega. Neljanda kandidaadi esitasid sotsialistid - August Rei - tema võimalusi riigipea kohale saada loeti väiksemaks kui teistel kandidaatitel. Sotsialistid ise olevat lootnud sellele, et esimeses valimisvoorus ei saa keegi 50% häältest. Loodeti, et kodanluse hääled killustuvad. Samas ei maksa ka August Rei Kandidatuuri maha kanda. Riigivanemate valimiskampaania algas oma kandidaatide tutvustamisega. 1934. aasta sobis hästi 3 peamise kandidaadi üleskiitmiseks: Laidoner 50. aasta juubel, Pätsi 60. aasta juubel ja Larka 55. aasta juubel. Anti välja raamatud kõigi 3 kandidaadi auks
annaabi.ee 
