kodanike osavõtt valimistest. Harva on üldriiklikele valimistele lubatud ka isikuid, kes pole vastava riigi kodanikud, näiteks pole erandlikult kodakondsuse nõuet Uus-Meremaa üldriiklikel valimistel. Suurbritannias saavad valimistel osaleda peale brittide Briti rahvaste ühenduse riikide kodanikud. Sagedamini saavad mittekodanikud kohalikel valimistel. Üldisest valimisõigusest tehakse tihti erandeid valimistsensuste kehtestamise abil (tsensus tingimus millele valija või kandidaat peab vastama). Üldisuse põhimõtet konkretiseeritakse praktikas valimistsensuste abil. Üldisuse põhimõttega on vastuolus ebaproportsionaalsed või diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisõiguse puhul. Teooria järgi peaksid valimistsensused olema sätestatud konstitutsioonis. Kui konstitutsioon tsensust ei sätesta, siis peab konstitutsioon sätestama
koosneb mitte alla 300 ja mitte üle 400 deputaadist, kes on valitud üldistel, vabadel, võrdsetel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel tingimustel, mis on kehtestatud seadusega." Eesti põhiseadus -- vt. § 60. Subjektiivse valimisõiguse printsiibiks on üldine valimisõigus, s.t. et vähemalt aktiivne valimisõigus on kõigil täisealistel psüühiliselt tervetel kodanikel. Sellest printsiibist on praktiliselt igal pool tehtud teatavaid kõrvalekaldeid valimistsensuste abil. Tsensus on eritingimus, millele isik peab vastama selleks, et omada valimisõigust. Teooria kohaselt peab tsensus olema kehtestatud põhiseadusega või põhiseaduses peab olema vähemalt delegatsiooninorm, mis volitab tsensust seadusega kehtestama. Tsensused võivad olla: a.kodakondsuse nõue. See kehtib praktiliselt alati aktiivse ja passiivse valimisõiguse puhul parlamenti ja presidendiks.
annaabi.ee 
