rahvahääletusel heaks kiidetud "Põhiseaduse rakendamise seadus"nägi ette regulatsioonid üleminekuks uuele põhiseaduslikule korrale. Rakendusseaduse kohaselt nähti ette 1 Riigikogu ja Presidendi erakorralised valimised, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sai volitused olla Riigikogu kokkutulekuni legitiimseks seadusandlikuks organiks. Sätestati Presidendi esimeste valimise erandkord valimistena vahetult rahva poolt, tunnustati Eestis senini kehtinud Eesti NSV õigusaktide kehtivuse jätkuvust, piirati teatud kategooria kodanike kodanikuõigusi kümneks aastaks tähtajaga kuni 31.12.2000.a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse I peatüki ja XV peatüki sätteid saab muuta vaid rahvahääletusel
moodustatakse mingisugune kollegiaalne organ või antakse volitused mingile ametiisikule. Siin on oluline, et oleks kaks kandidaati. Kui kollegiaalne organ otsustab ametikoha täitmist hääletamise teel üheainsa talle esitatud isikuga, siis on tegemist mitte valimise, vaid nimetamisega. Ainuisikulisele organile (presidendile) võib aga nimetamiseks esitada mitu kandidaati. Mitme kandidaadi hulgast tema poolt ühe nimetamist valimistena ei käsitleta, sest hääletamist ei toimu. Valimisi võib jaotada järgmiste tunnuste alusel: otsesed ja kaudsed valimised. Otseste valimiste puhul valib rahvas enda esindajad või riigipea ise. Kaudsete valimiste puhul toimub kõigepealt valijameeste valimine ja valijamehed valivad seejärel esindusorganid või riigipea. Nii valitakse nt Prantsuse parlamendi ülemkoda (Senat) ja USA president. üldised ja osalised valimised.
annaabi.ee 
