Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas). Raske on väita, et mõni valimissüsteem on teistest oluliselt parem või halvem, kuid samas on selge, et valimistulemus oleneb mõnikord üsna palju just valimisreeglitest. Valimissüsteem on sageli seotud kohalike poliitiliste olude ja traditsioonidega. Kõigis riikides püütakse üldiselt säilitada kord juba kehtestatud valimissüsteemi. Hääletamiseks kinnitatakse valijad mingi kindla valimisringkonna juurde, kus hääletanud registreeritakse vastavalt valijate nimeldrjale (topelthääletamise vältimiseks) ja kus antud hääled hiljem ka üle loetakse. Ringkond võib omakorda olla jagatud valimisjaoskondadeks. Valimisringkonna all mõeldakse suuremat
Valimisõigus on: · aktiivne või passiivne · üldine või piiratud · võrdne või astmeline · vahetu või vahendatud · avalik või salajane Demokraatliates on tänapäeval üldine, võrdne, salajane ja perioodiliselt korduv valimine. Valimise funktsioonideks on võimu legitimeerimine ja võimu kontrollimine. Valimissüsteemid enamusvalimine ja proportsionaalne süsteem (Eestis) Valimissüsteemid koosnevad valimisreeglitest ja poliitikute oskusest neid kasutada. Proportsionaalse valimise meetodid d'Honti meetod ja Hare-Nymeyeri meetod. Targad skeemid: Enamusval. > kaheparteisüsteem>vahetuvad valitsused>mõõdukus ja stabiilne demokraatia Propval.> mitmeparteisüsteem>vahetuvad koalitsioonid> ? Valijakäitumise trendid : · Michigani mudel (1950ndad USA), valimine on pigem kinnitus (jaatamise akt) kui valimine, USAs on
annaabi.ee 
