ametiisiku või selle asetäitja funktsioone valdab ametisse volitatud ajal ka kõiki nende õigusi ja kohustusi; d)iga valimisi korraldav ametiisik ja tema asetäitja aga ka ülalpool korras määratud isik, peab enne oma kohustuste täitmisele asumist kohtuniku või postkontori juhataja ees tegema ja allkirjastama avalduse “vorm 1” alusel, mis on kehtestatud käesoleva akti Teises Lisas; e) Kindralkuberner kehtestab igas valimisringkonnas valimispunktid ja teated nende punktide asukohast avaldatakse väljaandes “Kahiti” ja “Teataja” hiljemalt 8 päeva enne kandidaatide esitamise kuupäeva; f)valimispunkti ei saa luua, kui: 1)Kindralkuberner ei ole veendunud, et antud punktis saavad vähemalt kümme inimest üheaegselt hääletada; 2)valimispunkt asub ruumis, või samas ehituses, kus on lubatud kääritamise teel saadud alkohoolsete jookide müük;
oli vaja partei nõusolek, aga kui Teaduste Akadeemia juht soovis ametist vabastada kedagi, kes oli ka nomenklatuuris, siis see toimus ka läbi partei. Standardvalimised Valimised nõukogude ühiskonnas: formaalsed, ettemääratud ja alternatiivsete kandidaatideta valimised. Kuni Gorbatsovini ei tulnud parteisiseseid valimisi. Tegelikul kõige tähtsamad olid esimesed sõjajärgsed valimised - see oli ka Moskva jaoks väga oluline, et see korralikult läbi viidaks. Kõik valimispunktid olid sõjaväeüksustega mehitatud - kardetati, et võivad teatud eksessid toimuda. Valimisteprotsess läks väga ladusalt - selle tulemusena pärast valimisi likvideeriti ära Eesti büroo, mis oli loodud 44. aasta lõpus ja mille ülesandeks oligi olla liiduvabariigi juhtkonnale toekas ja abiks. Pärast valimisi leiti, et täiendavat võimuorganisatsiooni ei ole Eestis tarvis. 1947 ja 1948 valimised olid kõige olulisemad.