b) kodaniku ei tohi mõjutada 3. valimised on ühetaolised ehk võrdsed a) võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks b) kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Parlamendivalimised enamasti iga nelja aasta tagant, presidendivalimised iga viie aasta tagant 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine Peamised valimissüsteemid: 1. majoritaarsed a) lihthäälteenamus. Võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve b) absoluuthäälteenamus. Valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest 2
erakondadel); kõigil on vaid üks hääl ja hääled on võrdsed. Valimiste etapid: 1. valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Kontrollitakse, kas kandidaat kandideerib vaid ühes kohas, on tal kodakondsus, on ta valimisealine. Kandidaat peab maksma kautsjoni, mis valitus osutumisel talle tagasi makstakse, vastasel juhul läheb see riigituludesse. 2. valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni möödumisel, samas lõplikud tulemused avalikustatakse alles pärast laekunud apellatsioonide ülevaatamist (või kui nende esitamise tähtaeg on möödas). Valimiskäitumine