ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised Tasu maksmine saadikutele Salajane hääletamine Võrdsed valimispiirkonnad Varandusliku tsensuse kaotamine Riigivõimu autoriteedi kasv Kuninganna Victoria valitsemise ajal tugevnes monarhia autoriteet rahva hulgas. (1837. aastal kuni 1901. aastani) Tugevamaks muutus täidesaatev võim. 1841.aastal peaministriks saanud Rober Peel korrastas riigivalitsemist, allutades enda juhtimisele kõik ministeeriumid. Peaminister muutus riigi poliitilise elu keskseks tegelaseks. Välispoliitika
Ometi vajatakse igas riigis just riigimehi. Peamine erinevus poliitiku ja riigimehe vahel seisneb selles, et poliitikule on kõige tähtsam tema isiklik tagasivalimine, riigimees lähtub seevastu eeskätt oma maa ja järgnevate põlvkondade heaolust. Demokraatia nõrkus on ka valitute erinevad võimed ja haridustase. Kui tahad autot juhtida, nõuavad ametivõimud väljaõpet. Parlamendi liikmete ja ministrite puhul aga seda ei nõuta. Meelevaldselt määratakse nii valimiste vanusepiirid kui ka valimispiirkonnad Seitsmeteistkümneaastane võib olla vahel poliitiliselt küpsem kui seitsmekümneaastane. Vaatamata teatud nõrkustele, on demokraatia siiski ajaproovile vastu pidanud süsteem ja seda võib rakendada praktiliselt igas poliitilises olukorras üle kogu maailma. Et demokraatia võiks püsima jääda, peab ta arenema ning otsima ajamuutustes uusi teid. Tulevikus peaks demokraatia olema rohkem kui lihtsalt hääle andmine teatud aja tagant.
annaabi.ee 
