Island ei kuulu Euroopa Liitu. 1. Parlament Althingi (Rahvakoosolek) on maailma vanim ja tähtsaim valitsusasutus Islandis. See asutati Pingvelliri orus 930. aastal ning selle tuhandeaastane tegevus on jätkunud katkematult tänaseni. Althingi peab alates 1881. aastast oma istungeid parlamendihoones (Althingshúsid) Reykjavíkis. Eriolukordades, nagu 1944. aastal, tuldi kokku Pingvelliris. Althingi saadikud valitakse iga nelja aasta järel korraldatavatel valimistel. Valimispiirkondi on kaheksa. Enne 1991 aasta Althingi koosnes kahest palatist: välja valitud saadikut valisid oma koosseisust 1/3 Kõrgemasse palatisse, ülejäänud moodustasid Alumise palati. Alates 1991 Althingi on ühepalatiline. Praegu see koosneb 63 saadikust, millised valitakse välja propotsionaalse esinduse põhimõttel üldnatsionaalsest ja kohalikest ringkondades. Kõigil vähemalt 18- aastastel kodanikel on hääletamisõigus, samuti on neil õigus kandideerida Althingi.
konservatiivsus Uks seisnes, oli parlamendireform. Küsimus parlamendireformis, mis omakorda oli küsimuseks valimisõigusele. Inglise parlamenti polnud reformitud 17.saj saati j aseda said valida ainult 2%elanikkonnast (1830ndatel). Kui konservatiivid langesid oma madalseissu 1820ndate lõpuks, siis seda kasutasid ära viigid, kes tulid võimule 1830ndatel. Peaministriks sai viik Earl Grey(1830-1834), kes teostas parlamendireformi - The Reform Act of 1832 -, mis kajastas valimispiirkondi ja laiendas valimisõigusi (ka kesklklass sai valimisõiguse nüüd, tööloisklass ja naised mitte). Viigid nimetasid end lõplikult liberaalseks parteiks 1850ndatel. Kõik mehed said Inglismaal valida 1912a, aga veel olulisi reforme: 1867, kui 7, 7% sai valimisõiguse, 1884 laiendati 60%-le. Naised Uks oli üldse väga allasurutud seisus: kuni 19.saj keskpaigani oli naine täielikult mehe alluv. See kaotati alles 1869, kui võeti vastu seadus, et ka abielunaised