eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: partei nimekirjade meetod ja üksiku ülekantava meetod. Majoritaarne valimissüsteem:
52. Mida kujutab endast proportsionaalne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused, millised puudused? Proportsionaalse valimissüsteemi puhul jaotatakse mandaadid mitmemandaadilistes valimisringkondades parteide vahel proportsionaalselt nende kandidaatide poolt antud häälte arvule. Proportsionaalsuse põhimõte on seotud ühetaolisuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõtte järgi annavad valijad hääli erakondade või valimisliitude valimisnimekirjadele. Nimekiri saab parlamendikohti proportsionaalselt neile antud häälte arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi eeliseks on see, et nende häälte arv, mis läheb kaotsi, on väiksem kui majoritaarse valimissüsteemi puhul. Tänu sellele annab proportsionaalne valimissüsteem väikestele ja keskmise suurusega parteidele majoritaarse süsteemiga võrreldes suuremaid võimalusi pääseda parlamenti. Seepärast väljendab proportsionaalse valimissüsteemi abil valitud parlamendi