2013. aasta valimistel oli valimisaktiivsus 57,68%. Samas oli kohaliku omavalitsuse valimisaktiivsus suhteliselt madal ka 1993. aastal, kui valimas käis 52,6% valijatest (Delfi, 2013). Seega jääb mulje, et rahvas peab pigem tähtsamaks Riigikogu valimisi, kuigi kohalik omavalitsus mõjutab otsesemalt rahvast. Rahva tüdimust erakondadest näitab ka see, et 2013. aprillis Emori poolt korraldatud küsitlusel oli 26-protsendiline toetus üksikkandidaatidel ja 11-protsendiline toetus valimisliitudel (Kook, 2013). Sellest järeldub, et inimesed ei ole rahul suurparteide tegevusega, kuid selle asemel, et olukorda valimise abil muuta, otsustavad nad võtta pigem passiivse rolli. Oluline osa poliitilise kultuuri analüüsimisel on rahva usaldus riigiinstitutsioonide vastu. Riigiinstitutsioonide usalduse kohta viiakse läbi regulaarselt küsitlusi. 17 aasta jooksul on Riigikogu usaldanud inimeste protsent kõikunud 32 ja 57 protsendi vahel. Keskmiselt on
Näiteks ei lubata Austrias mandaatide jagamise II ringi neid parteisid, kes I ringis ei saanud ühtegi häält, kuigi sellistel parteidel võib olla väga suur häälte jääk. Sagedamini kasutatakse moodust, kus mandaatide jagamisest jäetakse välja need parteid, kes said alla teatud protsendi häältest, näiteks Saksa ja Ungari 5%, Bulgaaria ja Itaalia 4%, Hispaania 3%, Iisrael 1%. 1993 Poola Seimi valimistel oli parteidel valimiskünniseks 5% ja valimisliitudel 8%. Seda süsteemi rakendati mitmemandaadilistest ringkondadest Seimi 391 deputaadi valimisel. 69 Seimi deputaati valiti üleriigilises ringkonnas, kus künnis oli 7%. Kui künnis on liiga kõrge või parteisid on valimistel väga palju, siis läheb suur hulk hääli kaotsi. Näiteks 1990 oli Tšehhoslovakkias väike künnis (4%), aga osales palju parteisid. Tulemusena läks kaotsi 18.5% häältest. Valimisnimekirjade ühendamine
annaabi.ee 
