Valimiskampaania Kui valimised on välja kuulutatud, lülituvad protsessi parteid. Nende tegevus on suunatud kahele peamisele eesmärgile: koguda valijate hääli ja tugevdada ennast organisatsiooniliselt (töötatakse välja valimisprogramm, seatakse üles ja registreeritakse saadikukandidaadid, inimestele jagatakse kindlad ülesanded jne.). Kaasajal kaasneb valimistega ulatuslik reklaam ajakirjanduses, televisioonis, tänavatel jm. ning paljude valimiskoosolekute korraldamine. Valimiskampaania kõrgpunktiks on hääletamine, mille tulemuseks võivad sõltuda mitmetest asjaoludest: valimisreklaamile kulutatud rahast, partei ja tema kandidaatide varasemast poliitikast ning tuntusest jne. Lisaks sellele mõjutavad valijat otsuse langetamisel veel poliitiline teadlikkus, haridus, sotsiaalne saatus (rikas/vaene), sõprade mõju, vanus, kandidaadi meeldivus ning välimus jne.
221). Selle tulemusel ongi võimuvõitlusest välja tõrjutud väiksemad parteid, kes ei suuda tagada suhtelist häälteenamust mitte üheski ringkonnas. Seda, kes kandideerib ringkonnas valimistel, otsustas ajalooliselt partei oma eritasandilistes organisatsioonides kandidatuuri esitamisega (nomination). Läbi aegade aga on suudetud säärane protsess tuua rahvale lähemale ning tänapäeval otsustab just kohalik valijaskond läbi valimiskoosolekute (primary elections) selle, kes läheb parteid eri ametikohtade valimistel esindama. Siinkohal saavad valimiskoosolekud olla lahtised (open) või kinnised (closed primaries). Esimese puhul saab kodanik ise valida, kumma partei valimiskoosolekul ta osaleb, teise puhul on aga võimalik osa võtta vaid selle partei koosolekust, kuhu konkreetne isik ka ise kuulub. Esineb ka kolmas variant - summutatud valimiskoosolek-, mille puhul valib kodanik kandideeritavale ametikohale oma kandidaadi
annaabi.ee 
