Vapsid jäid pidama Laidoneri juures (kes ei olnud seotud ühegi pol liikumisega, kuid omas kogemust). Alanud läbirääkimised esialgu edukad, Laidoner oli nõus vapside nimel esinema, 17.12.1933 vabadussõjalaste liidu kogress, kus tõsteti esile Andres Larka (vapsid ejuht) kandidatuur, kongressi enamusega otsustati Laidoneriga läbirääkimised lõpetada. Üheaegselt vapsidega oli Laidoneriga läbirääkimisi alustanud ka Asunike Kogu. Moodustati vormiliselt Laidoneri valimiskomitee. Ametlikult olid selle valimiskomitee taga asunikud, laidoneri valimist toetas suurelt jaolt aga ka rahvuslik keskerakond, kes ei hakanud oma kandidaati esitama (Tõnissoni populaarsus aga oli liiga madal). Kõige aktiivsemalt taotles oma riigivanemaks esitamist Päts, kes oli alguses teinud panuse vapsidele, kes aga keeldusid. Seejärel üritas kokku saada uuesti rohe-punast koalitsiooni. Sotsialistid aga keeldusid, kuna viimasel hetkel otsustasid
Vabadussõjaliste Kongress, riigivanema kandidaadiks määrati hoopis Larka. Võimalik, et see näitab vabadussõjaliste teatud lõhestatust. Tagantjärele on väidetud, et järsk seljapööramine on üheks põhjuseks, mis võis ajendada Laindori riigipöördes osalemisel. Üheaegselt vabadussõjalistega oli alustanud Laidoneriga läbirääkimisi ka Asunike Kogu. Moodustati vormiselt poliitiliselt erapooletud komitee, mille taga seisis Vabadusristi kavalerid. See Laidoneri valimiskomitee pani käima ka ajalehe "Rahva Tahe". Päts üritas kokku saada ka puna-rohelist koalitsiooni, pärast pikemaid kaalumisi leidsid sotsialistid, et nad esitavad siiski ka oma kandidatuuri. Ka Pätsi puhul tehti nähu, nagu tegemist ei oleks poliitilise komiteega. Neljanda kandidaadi esitasid sotsialistid - August Rei - tema võimalusi riigipea kohale saada loeti väiksemaks kui teistel kandidaatitel. Sotsialistid ise olevat lootnud sellele, et esimeses valimisvoorus ei saa keegi 50% häältest
annaabi.ee 
