riigipea leitud. Riigikogu koosseisu kahe kolmandikulise enamuse 7 kokkusaamine nõuab aga laialdast konsensust — kandidaadiga peaksid nõus olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindajad. Seetõttu peetakse vähetõenäoliseks, et kolme Riigikogus aset leidva valimisvooruga president valituks osutub. Järelikult on suur tähtsus valimiskogul, kes valib Vabariigi Presidendi juhul, kui see Riigikogus ei õnnestu. Valimiskokku kuuluvad lisaks kõikidele Riigikogu liikmetele ka kohalike omavalitsuste esindajad. Tegemist on omamoodi sümboolse koguga terve Eesti elanikkonna esindajatest, sest kohalike omavalitsuste esindajate valimistel osalevad kaudselt (volikogu valimiste kaudu) ka püsielanikest mittekodanikud. Valimiskogus on ebaproportsionaalselt arvukalt esindatud väiksemad kohalikud omavalitsused, mistõttu nende roll muutub küllaltki oluliseks. Just väiksemate
Tegelikku proportsionaalsust aga ei saavutatud. Tegeliku proportsionaalsuse saavutamiseks pidanuks kohaliku omavalitsuse volikogude esindajate arv olema palju diferentseeritumalt kindlaks määratud. Ilmselt ei tehtud seda aga seepärast, et diferentseeritud lähenemise korral oleks valimiskogu liikmete arv kohaliku omavalitsuse esindajate arvelt muutunud väga suureks ja Rkogu esindatus valimiskogus vastavalt kahanenud. Volikogude esindajad tuleb valimiskokku valida hiljemalt seitsmendal päeval enne presidendi valimiskogus valimise päeva. Valimiskogus võib toimuda kuni kaks hääletusvooru. Presidendi kandidaatideks esimeses hääletusvoorus on 2 Rkogus toimunud III hääletusvoorus osalenud kandidaati (PSe § 79 lg. 6 sätestab, et Rkogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks 2 Rkogus enim hääli saanud kandidaati. Valimiss-e eelnõu välja töötamisel diskuteeriti selle üle, kas s.t. ükskõik
annaabi.ee 
