Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." 5. PRESIDENDI VALIMISE KORD EESTIS PS§ 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. (VÕI 21 LIIGET VALIMISKOGUST) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor
Peale selle peab Vabariigi Valimiskomisjon pärast kolmandat hääletusvooru Riigikogus saatma igale kohaliku omavalitsuse volikogule teatise tema esindajate arvu kohta valimiskogus. Valimiskogu koosneb kõigist Riigikogu liikmetest ja kõigi kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Volikogu esindaja valimiskogus peab olema sama volikogu liige ja Eesti kodakondsusega (Eesti kodakondsusse kuulumine pole kohaliku omavalitsuse volikokku kuulumise tingimus, erinevalt valimiskogust). Volikogu esindajate arv igast kohaliku omavalitsuse üksusest on valimisseadusega seatud sõltuvusse hääleõiguslike kodanike arvust vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil presidendi valimise aasta 1. jaanuari seisuga. Kui kohaliku omavalitsuse üksuses oli hääleõiguslikke kodanikke kuni 10 000, siis on tema volikogul 1 esindaja, 10 001 kuni 50 000 -– 2 esindajat, 50 001 kuni 100 000 -– 4 esindajat, üle 100.000 – 10 esindajat