personaalne side. Keerulise valimisüsteemi tõttu väheneb ka valimisaktiivsus. Enamik proportsionaalse esindatusega süsteeme kasutab ka valimiskünnist, eesmärgiga vältida esinduskogude liigset killustatust. Eestis kehtiv Riigikogu valimiste künnis 5% üle riigi kogutud häältest on üpris kõrge, mistõttu väiksemad erakonnad parlamenti ei pääse. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel
Riigikogus, kus ta süüdistas vapse ``riigielu lõhkumises, neid mittepooldavata inimeste ähvardamises, revolutsiooni ettevalmistamises ja kindlas kavas võim jõuga üle võtta``. · Hiljem ei ole mitte kunagi suudetud esitada veenvaid tõendeid, et vapsidel oleks olnud kavas võim jõuga üle võtta juba 12. või 13. märtsil. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Riigipöördevõimalus oli siis, kui vapsid ei oleks saanud Riigikogu ja riigivanema valimistel enamust. Valimiskaotuste ei olnud aga ette näha. · Valitsuse sammud kiideti esialgu aga heaks, sest jutte vapside 12. märtsi riigipöördekavadest võeti tõsiselt. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 19. märtsil lükati edasi K. Pätsi dekreediga riigivanema ja Riigikogu valimised kuni kaitseseisukorra lõpuni. · Vapside võimaliku riigipöörde ja autoritaarsuse asemele oli tulnud K. Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse. K
annaabi.ee 
