Valimissüsteem on sageli seotud kohalike poliitiliste olude ja traditsioonidega. Kõigis riikides püütakse üldiselt säilitada kord juba kehtestatud valimissüsteemi. Hääletamiseks kinnitatakse valijad mingi kindla valimisringkonna juurde, kus hääletanud registreeritakse vastavalt valijate nimeldrjale (topelthääletamise vältimiseks) ja kus antud hääled hiljem ka üle loetakse. Ringkond võib omakorda olla jagatud valimisjaoskondadeks. Valimisringkonna all mõeldakse suuremat piirkonda, kus selgitatakse välja võitnud kandidaat (kandidaadid). Igale ringkonnale on määratud teatud saadikukohtade (mandaatide) arv. 1. ENAMUS ehk MAJORITAARNE SÜSTEEM Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka
Nimekirja seavad üles erakonnad ja nad teevad seda üksikute valimisringkondade kaupa. Üksikkandidaate saab ringkonnas üles seada nii see kandidaat ise kui ka mingi erakond. Materjalid kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse Vabariigi Valimiskomisjonile. Puuduste korral esitatud materjalides annab valimiskomisjon tähtaja parandamiseks. Valimisteks on riik jagatud 11 valimisringkonnaks. Üks ringkond hõlmab mitu maakonda, Tln-s on 3 ringkonda. Ringkonnad jagatakse valimisjaoskondadeks. Riigi ulatuses tegeleb valimiste korraldusliku küljega Vabariigi Valimiskomisjon, ringkondades maakonna valimiskomisjonid, jaoskonniti jaoskonnakomisjonid. Iga komisjoni pädevus on seaduses täpselt määratletud. Hääletamine toimub eluk.järgses valimisjaosk-s hääletamisruumis, kus on hääletamiskabiin ja kast. Nendel, kes tervislikel põhjustel ei saa jaoskonda ilmuda, on võimalik hääletada kodus, tellides kohale jaosk.komisjoni ametniku häälet.kastiga
annaabi.ee 
