Üheks selliseks oli näiteks vanakreeka filosoof Platon. Kui ka lõpuks lepitakse demokraatiaga ja see tundub loomulik, ei pruugi siiski kõik nii lilleline olla. Rahvas teeb ise vigu enda esindajate valimisel. Tihtipeale valitakse võimule poliitikuid nime järgi. Mõeldakse: ,,Küll see Edgar Savisaar on üks tore mees" või ,,Erki Nool on üks tubli mees jõuab edasi nii spordis kui poliitikas". Ise leian, et selline suhtumine on vale. Hoolimata sellest, er valimisikka olen jõudnud alles hiljuti, leian, et valida tuleks erakonna järgi võrdlen erakonna põhimõtteid ja ideoloogiat enda omaga ning alles siis valin sobivast erakonnast inimese, kes minu huvide eest seista võiks. Võiksin öelda Winston Churchilli sõnadega: ,,Demokraatia on halvim valitsusviis, kui välja arvata kõik teised seniajani tuntud viisid." Demokraatia tähendab õigust, kuid ka vastutust otsustada. Kodanikele on antud palju vabadusi, et enda õiguste eest seista
lubadusi, mille puhul teatakse, et need rahvaenamusele meeldivad, kuid ei olda kindel, kas need ka täidetavad on. Juhul kui hiljem selgub, et need polegi täidetavad, ei ole kedagi ka süüdistada peale rahva enda. Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Enamikus riikides võib aga hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirid on erinevad. Mina pole küll valimisikka veel jõudnud, kuid endamisi teen ma alati otsuseid, keda valida. Tänapäeval on suur võim meedial. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud tendents meedia kujundab arvamusi. Seega võib meediat nimetada valimisprotsessis suunavaks jõuks, kes aitab otsustada, kellele anda oma hääl. Samasugust abi osutab ka internet. Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle
Miks me arvame, et valijaks saadakse üleöö? Et kui noor saab vanuselt 18-aastaseks ja muutub valimisõiguslikuks,teab ta kõike, sinnamaani aga peetakse teda lapseks? Selleks, et näha rohkem teovõimelisust ühiskonnas ja valijate seas, peab alustama just noortest. Noorest sirgub valija ja kui me ei soovi et noorel, kes kord vanemaks saab, puuduks oma eelistus just nimelt seetõttu, et ta on teemast kõrvale jäänud ajal, mil ta sirgub valimisikka, tuleb kindlasti midagi ette võtta. Tuleks rohkem teadvustada, et noored ja nende arvamus ja nende arvamus on tähtsad. Vaatame kordki kõrvale sellest mustrist ja hakkame tegutsema. Vanemad, suunake oma lapsi! Mitte oma vaateid või ideid peale surudes, vaid selleni suunates, mis poliitvaldkonda mõista aitab. Pean silmas näiteks erinevaid noorteorganisatsioone ja -ühendusi, mida on Eestis palju, näiteks maakondlikud noortekogud või väikevaldade volikogud.
annaabi.ee 
