polnud enese teha. Hulganisti andekaid noori sattus võõrsile ja paljud neist jäid kodus tundmatuks. Ometi on nad oma juurtega kodumullas kõvasti kinni. Viljakamate väliseesti kirjanike hulka kuluvat Arved Viirlaidu peetakse laias maailmas vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses. Briti saarel valimisid tema esimesed luulekogud ja romaanid. Viimaste sisuks on metsavendade ja sõjameeste ning nende perekondade traagiline käekäik. Teose saamislugu Tema loomingu üldinimlikult mõistetav sisu on jõudnud lugajani läbi ühe väikerahva katsumuste II maailmasõja ajal ja järel. Romaan ,,Ristideta hauad" (1952) sai kogu rahva saatuse sümboliks, mis teadvustas maailmale Eesti saatuse dramaatikat ja see räige sõnum jõudis paremini kohale kui mõni poliitiline päevakõne. Romaani
kogud andsid parlamendi esindaja koha. Enam-vähem taastati endine koalitsioon, ainsana jäid välja Kristlik Rahvaerakond. Pätsi valitsuse puhul oli muudatused suured, sest Asutav Kogu oli üheparteiline, nüüd Kuke valitsus aga muudatused väikesed. Uues valitsus jäi tooni andvakas Põllumeeste Kogud - nende käes olid ka juhtivad majandusministrite ametid - määrasid Eesti majandus-poliitilist kurssi. Kuke valitsuse ametisse seadmisel loodeti, et see peab vastu järgmise valimisteni, aga valimisid toimusid ennetähtaegselt - rahvahääletus, mille taga oli usuõpetuse küsimus. 1922. a oli riigikogu vastu võtnud gümnaasiumiseaduse ja jätnud selle seadusega välja usuõpetuse. Selle peale protesteeris Kristlik Rahvaerakond ja algatas allkirjade kogumise - esitasid keskkoolide seaduseeskirjade eelnõu - tuli panna rahvahääeltusele ja veebruaris 1923 toimuski see - 73% oli kristlastega ühel meelel
annaabi.ee 
