märtsil 2014. Uurimistöö raames uuriti Postimees-online abiga kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutust kohalike valimiste valimiseelsel perioodil. Otsiti välja valimiseelsele perioodile jäävaid artikleid, kus esines valitud poliitikute otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Analüüsimiseks valiti tsitaadid just sellepärast, et neid ei ole suurema tõenäosusega mingil kujul muudetud, mistõttu ei ole muutunud ka poliitiku edastatud mõte. Valimiseelseks perioodiks on võetud vahemik, mil toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Kuupäevaliselt algasid valimised 21. augustil, kui algas kanditaatide registreerimiseks esitamine ja kestis kuni 19. oktoobrini, viimase päevani, kuni valimisreklaamid olid lubatud. Valimised lõpesid 20. oktoobril. Uurimistöö andmete analüüsimisel ja andmete töötlemisel kasutati kahte peamist andmetöötlusprogrammi: Microsoft Word ja Microsoft Excel. Microsoft Wordi abil koostati
olnud teadmisi, kas selline põhiseadus toimima hakkab, aga 20. aastate algusess ei olnud ühtegi poliitikut, kes oleks öelnud, et põhiseadusel oleks midagi viga. Esimest korda võttis selle teema üle Rahvuslik Vabameelne Partei - põhiseadus tuleks võtta revideerimisele, tuleks vähendada riigikogu võimu ja riigikoguliikmete arvu ja selle arvel laiendada valitsuse võimu, tuleks luua riigipea funktsioon - aga see jäi valimiseelseks propagandaks. Esmakordselt võeti põhiseaduse muutmise idee praktiliselt ette peale putsikatset, aga see ei oleks olnud põhiseaduse täielik muutmine - valitsus rikkus põhiseadust Laidoneri ametisse kutsumisega (põhiseaduse järgi võis ülemjuhataja ametisse kutsuda vaid sõja puhkedes). Sisuliselt algasid depatid põhiseaduse muutmise kohta 1926. aastal. Selle alustas Põllumeestekogud, täpsemalt Konstantin Päts. Just tema oli see, et 1926. aasta kevadel