Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . Inimestel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks sekkuda inimeste otsustesse. Kui valmistel osalemine oleks kohustuslik , siis oleks valmisaktiivsus kindlasti kõrgem ning seega võimusfäärides esindatud suurema hulga inimeste
Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks muutmisest kui vahendist, mis aitaks valimisaktiivsust suurendada. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu, sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile, kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ilmekalt ka valimisaktiivsuses: 2009. aasta Europarlamendi valimistel andis oma hääle 90,39% valimisõiguslikest kodanikest, mis pole võrreldavgi näiteks selliste vanade demokraatiatraditsioonidega riikidega nagu Prantsusmaa ja Ühendkunigriik (vastav protsent oli esimesel 40,6 ja teisel 34,7). Kuid samas on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu. Inimesel peaks ju olema vabadus valida, millest ta huvitub või millist käitumisviisi õigeks peab ja riik ei tohiks