100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest). Uuringu andmed kogutakse vastajate koduses silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest. Seejärel küsitakse ajafiltri läbinud vastajatelt iga loetava väljaande kohta, mitut viimasest 4-st või 6-st (sõltuvalt väljaande ilmumise sagedusest ja ajaperioodist) väljaande numbrist on vastaja lugenud või sirvinud
proportsionaalset mudelit ja mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Üldkogum oli jaotatud piirkondadeks. Igas piirkonnas teostatati kaheastmeline valik. Esmased valikuühikud olid valimipunktid (täpsustusega kuni lähteaadressi tasandini), mis valiti juhuvalikuga asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Valiku baasiks oli Rahvastikuregister. Igas esmases valikuühikus valiti seejärel teisesed valikuühikud – inimesed. Küsitletavate valikuks valimipunktis kasutati lähteaadressi meetodit, mis kujutab endast reeglite kogumit lähteaadressist edasiliikumise marsruudi, majade ja korterite/leibkondade valikuks. Arvestades inimeste valikutõenäosust ja nendega kontakti saamise võimalust, võib kirjeldatud meetodil saadud valimit nimetada isekaaluvaks, st üldkogumit proportsionaalselt esindavaks. See annab võimaluse üldistada saadud tulemusi Tallinna elanikele. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul maist novembrini 2006
annaabi.ee 
