Kontollimise usaldusväärsus ja kvaliteet oleneb suurel määral kasutatavatest vahenditest. Lühivastulesed testiküsimused võimaldavad hõlpsasti saada ülevaate kogu materjali õppimisest; essetüüpi testiküsimused aga selle süvaarusaamist. Kontrolli- ja hindamisvahendite liigid- kõige levinumad kontrolli- ja hindamisvahendid lisaks õpilaste suulisele küsitlemisele on lühi- ja valikvastuseliste küsimustega testid ning esseed. Viimasel ajal on kontrollimeetoditele lisandumas veel õpitulemuste väljaselgitamine sooritustestide ja näidistööde mappide alusel. Põhimõtteliselt rajaneb igasugune kontroll ja hindamine vähem või rohkem praktilise tegevuse sooritamisel. Sooritustestide ettevalmistamisel tuleb esmajoones selgeks teha, millisel eesmärgil hindamine toimub, formuleerida soorituskriteeriumid, valida sobivad sooritusülesanded ja määratleda nende sooritamise
puudujääkide kõrvaldamiseks, õpilastel ettekujutuse loomiseks, millised peaksid vastavas aines olema õpitulemused ja õpilaste hindamiseks. Mapi soorituskriteeriumid tulenevad selle otstarbest, samuti ka nõuded mapi hindamiskriteeriumide detailsusele. Valik ja löhivastustega testiküsimused: kuigi valikvastuseliseks kutsutakse ainult kindla konstruktsiooniga testiküsimusi, kasutatakse seda nimetust eesti keeles ka laiemas tähenduses, viitamaks tervele testiküsimuste liigile. Peale valikvastuseliste testiküsimuste klassifitseerub selle liigi alla veel sobitus- ja õige-väär –testiküsimused. Kutsutakse ka objektiivseks testiks. Saab kontrollida faktiteadmisi, analüüsi-, sünteesi- ja hindamise oskuse saavutamist. Kõige levinumad objektiivse testiküsimuse liigiks on valikvastuseline testiküsimus mis koosneb küsimuse tuumast ja valitavatest vastustest, millest harilikult ainult üks on õige. Õige-väär-testiküsimused. Nende puhul