Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat.
täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega
teravili oder, mais, nisu, rukis. Viskid võib jagada segatud (blended) ja puhasteks (stright) viskideks. Põhilised jagunemistüübid on: · linnaseviski (Malt Whisky); · tõrrelinnaseviski (Vatted Malt voi Pure Malt), mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust; · valiklinnaseviski e ühelinnaseviski (Single Malt), mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid segatud kokku erinevatest pruulimislaaridest, et tagada oodatud toode; · valikvaadi linnaseviski (Single-Cask Malt), mis on ühe destillatsiooni tulemus; · teraviljaviski (Grain Whisky) valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski. Viskimaad: · Iiri viski (Irish) - valdavalt odralinnastest, kasutatakse ka kaera, nisu, rukist; destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. · Soti viski (Scotch) - odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemisaeg on vähemalt kolm aastat.
baasalkohol e low wine, millest vaid parimate omadustega keskosa e central cut suunatakse teistkordsele destilleerimisele. Järgneb vähemalt kolm aastat vältav laagerdumine vanades, enamasti ameerika päritolu tammevaatides. Vastavalt koostisele ja päritolule liigitatakse linnaseviski omakorda: tõrrelinnaseviskiks (vatted malt), mitme linnaseviski seguks (pure malt), ühe destilleerimiskoja valikseguks (single malt), vaadikangusega linnaseviskiks (cask strenght) ning valikvaadi linnaseviskiks (single barrel). Kõik Sotimaal tegutsevad destillatsioonikojad kuuluvad oma asukoha järgi ühte neljast viskivalmistuspiirkonnast, milleks on: Highland, Lowland, Islay ning Cambeltown. Põhja-Ameerika viskid Laias laastus võib USA viskid jagada segatud (blended) ja puhasteks (stright). Minimaalne laagerdumisaeg varieerub 24 aastani. Seguviski sisaldab vaid teatud koguse straighti, ülejäänu moodustab mingi neutraalne alkohol
annaabi.ee 
