aga kujundada sugupooltel ka niisuguseid omadusi, mis vähendavad isendi sanssi ellu jääda, kuid see-eest suurendavad tema sigimisedukust (st tema geenide tõenäosust levida järgmisesse põlvkonda). Sugulise valiku intensiivsus on seda suurem, mida rohkem erineb kummagi sugupoole fitnessi sõltuvus nende sigimispartnerite arvust Sugulisel valikul eristas Darwin omakorda kaht põhivormi: · intraseksuaalne ehk soosisene valik. Isaste vaheline konkurents emaste pärast. Selle valikuvormi mõjul arvatakse näiteks paljude liikide isastel olevat välja kujunenud erilised võitlusorganid, nagu näiteks sarved sõralistel, lõuad putukatel, sõrad krabidel, füüsiline tugevus, suured kehamõõtmed jms, samuti agressiivne käitumine, paarilise valvamine, mittmesugused spermakonkurentsi meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik. Hindab vastassugupoole (enamasti emaste) jaoks
elupaiga ja pole keskmise nokaga ) enam kasuli toiduvalikuga Loodusliku valiku vormid 71 Riigieksamiküsimused loodusliku valiku kohta: loodusliku valiku küsimus läbi joonise. On antud väited ja peab otsustama, millise valikuvormiga on tegemist. Seletage oma sõnadega, mis on looduslik valik. Etteantud tekstist valikuvormi äratundmine. Kohastumused Kohastumused on pikaajalised pärilikud muutused nii mikro kui makroskoopilisel tasandil, mis aitavad organismidel elukeskkonnas toime tulla. Konkreetne kohastumus on seotud kindla elukeskkonnaga (kõrbetaimed ei suuda kasvad püsivalt niiskes tingimustes- koolis kaktuste ülekastmine; varjevärvus, mis on mõeldud liivasele foonile ei sobi mudase fooniga; kõrbelaik ei sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu
annaabi.ee 
