sinna pole vaja muidu ehk kaitsevärvust loovat pigmenti raisata. Hüpoteesile räägib vastu tõsiasi, et hoiatusvärvusega (vt allpool) loomad ei kipu olema kõhu alt heledamad - kui asi oleks pigmendi kulukuses, peaks pigmendi kokkuhoidmise vajadus ju neilgi valged kõhud põhjustama. Sedagi asja pole piisavalt uuritud ja igati on ju võimalik, et vastuvarjutuse on eri juhtudel põhjustanud erinevad valikusurved, kuid väga juhuslik see asi vist olla ei saa, sest vastuvarjutus on vägagi üldlevinud ja klassifitseerub suisa loodusseaduseks. Valguse peegeldamine on alternatiivseks ja just veekeskkonnas sobivaks leitavuse vähendamise mehhanismiks. Miks veekeskkonnas - aga tollepärast, et peeglit seinal me näeme väga hästi, aga vee alla sukeldunult väidetavalt mitte (tahtsin suvel proovida, aga läks meelest ära). Seda
jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale. 4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval. 5) Me ei oska veel karta neid asju, millega pole pikalt koos elanud (nt kange alkohol, rasestumisvastased vahendid, tulirelvad jms). · Miks ja mille poolest meeste ja naiste sigimiskäitumisele rakenduvad valikusurved erinevad? Pole vastus küsimusele, aga: 1. sigimisega seotud jõupingutuste suurendamine võib vähendada isendi sansse ellu jääda ja veelkord sigida. 2. looduslik valik soosib järglaste arvu maksimeerimist ülekogu eluaja. Sellest võiks siis ehk järeldada, et mehed võivad koguaeg järglasi eostada, kas või igapäev, naistel on see arv aga piiratud, sest nad peavad lapsi ka kandma mingi aja.
annaabi.ee 
