Inglise õigus tunnistab kolme liiki domitsiili: 1. PÄRINEVUSDOMITSIIL- ehk päritolu elukoht. See on sündides omandatud elukoht, mis isiku elu jooksul ei muutu, milleks ei pruugi olla sünniriik – seadusliku lapse puhul isa elukoht, vallaslapse või peale isa surma sündinud lapse puhul ema elukoht, leidlapse puhul leidmise koht; 2. SÕLTUVUSDOMITSIIL-ehk sõltuvuslik elukoht. See rakendub alla 16.aastastele ja vaimuhaigetele, kes ei saa ise elukohta valida. 3. VALIKUDOMITSIIL- ehk valikuline elukoht. Seda saavad valida kõik täisealised teovõimelised isikud. Valik peab olema vaba, ei tohi sõltuda töökohustustest jne. Valikudomitsiili puhul on seega olulised: a) füüsiline kohalolek b) bona fide tahe Inglise õiguse kohaselt isikutel sündimisel pärinevus-domitsiil, alaealisena (kuni 16-a. või abiellumiseni) sõltuvusdomitsiil ning täiskasvanuna valikudomitsiil
seadusliku lapse puhul isa elukoht, vallaslapse või peale isa surma sündinud lapse puhul ema elukoht, leidlapse puhul leidmise koht; 2. sõltuvusdomitsiil ehk sõltuvuslik elukoht (ingl k domicile of dependence), mis rakendub alla 16-aastastele ja vaimuhaigetele, kes ei saa endale elukohta vabalt valida; (NB! Kuni 1974.a-ni oli Inglismaal abielunaisel alates abiellumisest sõltuvusdomitsiil mehe domitsiil. See muudeti ära ning nüüd on abielunaisel valikudomitsiil) 3. valikudomitsiil ehk valikuline elukoht, mida saavad valida kõik täisealised teovõimelised isikud. Kokkuvõtlikult on Inglise õiguse kohaselt isikutel sündimisel pärinevus-domitsiil, alaealisena (kuni 16-a. või abiellumiseni) sõltuvusdomitsiil ning täiskasvanuna valikudomitsiil. Kui isik tunnistatakse teovõimetuks vaimuhaiguse tõttu, asendub valikudomitsiil sõltuvusdomitsiiliga. Valiku-domitsiili valimisel peab valik olema vaba, st see ei saa sõltuda sellistest asjaoludest