F II Seedetrakti ravimid 3 201272013 b)Maomahla sekretsiooni pärssiva toimega ained: a) M-kolinoblokaatorid- antimuskariinse toimega, pärsivadVNS parasümpaatilist osa. Võivad olla ATROPINI SULFAS - mitteselektiivsed mõjutavad kõiki M-kolinoretseptoreid – palju kõrvaltoimeid – ei ole valikravimid, vaid teise rea (teises järjekorras) preparaadid, kasutatakse harva b) histamiin2-retseptorite (H2) blokaatorid: - H2-retseptorite blokaatorid histamiini poolt põhjustatud maohappe sekretsiooni,et haavand saaks pareneda. - Pärsivad ka gastriini ja vähem M-kolinomimeetikumide poolt põhjustatud HCl sekretsiooni - Pärsivad basaalset (tühja kõhu ja öist )ning söögist tingitud happe
• Molekulaarmeetodid – PCR: spetsiifilisust ei teata, aga tundlikkus on väga hea • Seroloogia: (1) komplemendi sidumine – kehv tundlikkus ja spetsiifilisus, (2) ensüümmeetodid – erineva tundlikkuse ja spetsiifilisusega, P1 vastased testid kõige spetsiifilisemad, (3) külmaaglutinatsioon – ristreaktsioonid teiste respiratoorsete patogeenidega, tundlikkus 65% (kasutatakse tihti, aga ei soovitata) Ravi ja profülaktika. Valikravimid M. pneumoniae vastu on erütromütsiin, uuemad fluorokinoloonid, tetratsükliin. Tetratsükliin on aktiivne ka teiste mükoplasmade ja klamüüdiate suhtes. Ureaplasmad on tetratsükliinresistentsed – nende ravis erütromütsiin. M. hominise raviks kasutatakes klindamütsiini. Immuunsus reinfektsioonile ei ole eluaegne, vaktsiinid on ebaefektiivsed. M. pneumoniae levib kontaktil, aga isoleerida hästi ei saa (pt on infektsioosne kaua, ka antibiootikume süües).
annaabi.ee 
