Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium peab valima vähemalt kolm õppesuunda. Valikkursuste loetelu riiklikus õppekavas on suurenenud ning gümnaasiumitel on õigus pakkuda valikkursusi, mida riiklikus õppekavas pole kirjeldatud. See annab koolidele lisavõimaluse keskenduda erinevatele valdkondadele. Uus haridusreform läheb, aga väga kulukaks, eriti Tallinna maksumaksjate jaoks. Paljud koolid suletakse ning tuleb ümber teha mitmete koolide klassiruumid, kuna gümnaasiumid vajavad suuri auditooriume ja väiksemaid seminaaride ruume. Ühe kooli ümberehitamine läheb maksma umbes 50 70 miljonit. Omajagu miljoneid
mittestatsionaarne õpe, ning kooli, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 4 kuni 8 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele." "Nõuded valikkursuste mahtudele ja õppesuundadele", mida HEV õppurid ei pea täitma, on järgnevad: Gümnaasium võimaldab õpilastele valikkursusi etteantud mahus (lõiked 4 ja 5), piirkondlikku eripära arvestavaid lisakursusi, kolmes õppesuunas õppimist (lõige 7), millest üks sisaldab loodusainete õpetamist lõikes 4 toodud mahus (lõige 8). Järelikult, need õpilased lkas ei pea üldse läbima valikained ja valima õppesuundi (mis on minu meelest süvaõpe) lvõi teevad seda väiksemas mahus kui eakaaslased lKumb nendest variantidest on õige, ma ei saa aru. l
korraldatakse ka noortele joonistamis- ja kaardi koostamise võistluseid, mille eesmärgiks on lastes kaartide ja GIS-i vastu huvi äratamine. 2. GISi õpetamine Eesti koolides 2.1 GIS gümnaasiumis Gümnaasiumi õppekoormuseks on 96 kursust, millest 63 on kohustuslikku. Neist 11 kursust peab kool võimaladama piirkondliku eripära rõhutamiseks ning 39 kursust valdkonniti. Kool võib valikkursusena pakkuda nii riiklikus õppekavas kui ka enda kooli poolt kirjeldatud valikkursusi. Geoinformaatika valikkursuse lisamine õppekavva sai alguse sihtasutuse Archimedes TeaMe abil. Selle käigus loodi erinevad õppekomplektid. Geoinformaatika valikkursuses osalenu saab ülevaate geoinformaatika (GI) valdkonna põhimõistetest ja geoinfosüsteemide (GIS) rakendustest. Õpilane oskab leida erinevaid ruumiandmeid ning anda hinnang nende kvaliteedile, lõimida ruumiga seotud andmeid maailma ja Eesti kohta
võistkondade liikmetele mentorjuhendamist. Mentori kaasamine an- deka lapse arendamiseks on meie koolides ilmselt veel üsna tundmatu idee, kuid vastuseisu sellele ei tundu olevat. Samuti kasutab väga suur osa koole uurimistööd kui õppemeetodit, silmapaistvalt kõrge on see protsent nii maa- kui ka linnakoolide hulgas (Saul jt, 2007). • Kõrgema taseme kursuste kuulamine – võimalus võtta osa vanema- te klasside tundidest või võtta valikkursusi väljastpoolt kooli. Eestis võiks selleks kasutada näiteks TÜ Teaduskooli, TLÜ Õpilasakadeemia ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursusi. Viidatud koolide uuringu põhjal ei ole vanemate klasside tundides osalemine Eestis eriti populaarne 92 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed õppe diferentseerimise vorm, ehkki suhtumine sellesse on pigem hea.
annaabi.ee 
