põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja.Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. KUIVENDUSNORM. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas. TURBA VAJUMINE. Kuivendamise tulemusena soopind vajub. Veehulk väheneb. Aeglast, kuid püsivat
kriitilistel perioodidel - kevadise maaharimise ja sügiseste koristustööde ajal. Optimaalne on selline kuivendusintensiivsus, mille korral liigniiskusest põhjustatud saagikadude ja kuivenduse aastakulude summa on minimaalne. Kriteeriumi alusel töötatakse välja ka detailvõrgu projekteerimise alused. 35)Millest sõltub reguleeriva võrgu (kraavid, dreenid) vahekaugus? Olenevalt sellest, kuidas reguleeriv võrk maa-alale on paigutatud, tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Laus- ehk süstemaatilise kuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivenduse korral paiknevad nad aga ainult märgades kohtades. Dreenide asetuse süsteemis määravad ära liigniiskuse põhjused ja ulatus, reljeef, mullastik, maastiku looduslikud ja tehiselemendid. Dreenide vahekaugus valitakse muldade liigniiskuse astmest olenevalt
ametasutustega. Sademelise ala toitumisega keskmise ja hea veeläbilaskvusega mineraalmuldadel (pinnakatte filtratsioonimoodul on üle o,2 m/d) kus dreenikaevikud tuleb rajada lõhkamise abil (vähemalt 0,2 m sügavuselt paekihti), on soovitatav kuivendusvõrgu rajamine projekteerida kahes etapis Esimeseks on valikkuivendus. Kui pinnase filtratsioonimoodil on 1 0,2 m/d, võib kasutada nii valikuivendust kui ka 2 3 korda harvendatud lauskuivendusvõrku Teisel etapil, pärast valikkuivenduse intensiivsuse kontrollimist, tuleb vajaduse korral kuivendusvõrku tihendada dreenide vaheleehitamise teel Kui esineb võõrvee juurdevoolu või paepealse pinnase läbilaskvus on halb (filtratsioonimoodul alla 0,2 m/d), määrata dreenide vahekaugus nagu tavalisel kuivendusobjektil. Antud juhul pae arvel vahekaugust ei suurendata Paelademesse ulatumise sügavuselt tuleb ette näha dreenikaeviku täitmine hästifiltreeruva materjaliga (paeklibu, jäme liiv) 53
põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja. Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on
annaabi.ee 
