dokumentatsiooni . Massimeedia mõju osas pole teadlased veel kindlale seisukohale jõudnud. Osad arvavad ,et üksteise mustamine meedia kaudu tõukab inimesed eemale. Teised aga et just see tõstab inimeste aktiivsust. Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Pikaajalises demokraatias mõjutavad hääletamist perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus. Samas on ka valimiskampaanial oma mõju : USA-s langetab umbes kolmandik valijast oma otsuse viimasel nädalal, Eestis on olukord enam- vähem samasugune. Hääletamine ja valimistulemused Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist, mis tähendab ,et valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui ka valimisjaoskondades. Eelhääletamise levikut põhjustab vajadus kindlustada maksimaalselt paljude kodanike osavõtt, nii muudetaksegi reegleid üha paindlikumaks. Eelhääletuse
peab rahvasaadik kindlaks tegema valijaskonna seisukohad; 2. kuna seisukohad ei ole ühesugused, siis peab ta otsustama eri seisukohtade tasakaalu (subjektiivsus). 2.5.2. Enamuse otsustus Kuidas toimub demokraatlikes ühiskondades otsuste tegemine? Kuna üksmeelt on raske saavutada, siis võetakse otsuseid vastu enamuse otsustusega, s.t. poolt on üle poole hääletajatest. Vaatleme lähemalt enamuse otsuse kujunemise mehhanismi. Eeldame, et ühiskond koosneb kolmest valijast. Valijad (I, II, III) peavad tegema otsuse relvaostu kohta, eelistades kas väikest (A), keskmist (B) või suurt (C) mahtu. Valijate eelistused: Valija I II III Valik Esimene A C B Teine B B C Kolmas C A A Esimene hääletus: kas A või B