ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust. 4 Töölistele ja talupoegadele jäi ¼. Järsult vähenes rahvuslike ääremaade esindajate arv duumas. Peaaegu kõik vähemusrahvused, ka eestlased, olid alaesindatud. Valimistsensust tõsteti, nii said valituks vaid jõukamad maaomanikud (vaid üksikud eestlased). Baltimaades tuli 2/3 valijameestest baltisaksa ülemkihtide seast. Baltisakslased said suurema esindatuse kui kogu eesti rahvas. III ja IV Riigiduuma III Riigiduuma 1907 valimised uue valimisseaduse alusel. Piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valjameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust. Töölistele ja talupoegadele jäi ¼
1907.a. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valjameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust. Töölistele ja talupoegadele jäi ¼. Järsult vähenes rahvuslike ääremaade esindajate arv duumas. Peaaegu kõik vähemusrahvused, ka eestlased, olid alaesindatud. Valimistsensust tõsteti, nii said valituks vaid jõukamad maaomanikud (vaid üksikud eestlased). Baltimaades tuli 2/3 valijameestest baltisaksa ülemkihtide seast. Baltisakslased said suurema esindatuse kui kogu eesti rahvas. III Riigiduuma 1907 valimised uue valimisseaduse alusel. Piiras vaesemate rahvakihtide ja vähemusrahvuste esindatust Riigiduumas. 1907.a. 3. juuni valimisseadus muutis radikaalselt valjameeste koosseisu mõisnike ja suurkodanlaste kasuks, kelle hulgast üle kogu riigi pärines 2/3 valijameeste üldarvust. Töölistele ja talupoegadele jäi ¼.