(eportfoolio.opetaja.ee/Members/sirjetoomla/drawer/.../Loeng%202.doc) Eksperimendi kavandamine Eksperimendi õnnestumise üheks eelduseks on selle hoolikas kavandamine. Eksperimendi süsteemipäraseks planeerimiseks on välja pakutud järgmine protseduuristik: a) uurimisprobleemi täpne määratlemine b) hüpoteesi sõnastamine teatud muutujate vaheliste seoste kohta ennustuse tegemine (muutujad peavad olema mõõdetavad ja vastama valiidselt uuritavale nähtusele). Oluline 9 on eksperimenti kaasatud muutujate arvu piiramine, mis eeldab muutujate prioriteetide määratlemist uurimisprobleemist lähtuvalt. c) Sõltumatute muutujate mõõtmise taseme määratlemine d) Valimi komplekteerimispõhimõtete ja meetodite määratlemine e) Mõõtmisvahendite valik
tekitada saab elu lõpuni. Isegi kui tahame laisad ja lollid olla, siis aju ei ole aktiivne ja sünapsid surevad aga päras tekivad jälle uued. Keskkonna mõju – isolatsioonis kasvades ei teki eriti jätkesid ja ühendusi. Ajumahu kahanemine on väiksem vaikselt ja füüsiliselt aktiivsematel inimestel. 10. Käitumisgeneetika kitsaskohad - Konkreetset käitumist/omadust raske defineerida - Kui käitumine on defineeritud siis kuidas valiidselt ja reliaablilt mõõta? - Peab võrdlema omadusega ja omaduseta perekondi - Pärilikkuse määra alusel ei saa ennustada üksikindiviidi esinemist - Käitumise seletamiseks on väga palju geene III LOENG Osake vastata, miks üldse loomkatseid tehakse, teadke loomkatsetega seotud eetilisi dilemmasid (Kalat`lk 21-24). - Tehakse et saada uut informatsiooni ja teha katseid mida inimeste peal ei saa teha
ära märkida. Otseselt isikssust iseloomustavad sõnad on sadades, aga kaudselt iseloomustavaid sõnu on tuhandetes. Küsimus on selles, et üheltpoolt praktiliselt ei saa tuhandeid skaalasid mõõta ja rakendada ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid
annaabi.ee 
