See probleem ilmneb juhul kui kõik, keda mõõdeti eeltestimisel ei läbi interventsiooni järgset järeltestimist. Igas eksperimentaaluuringus leidub väljalangejaid. Mõnedes olukordades tekitavad väljalangejad andmete tõlgendamises suuri probleeme, kuid teistel juhtudel mitte nii väga. Samas kui väljalangejaid esineb võrdses suhtes nii kontrollgrupis kui interventsioonigrupis, siis võib lugeda interventsiooni efekti valiidseks. Üldiselt aga on väljalangejate arv ebavõrne kontroll- ja interventsioonigrupis. Peab meeles pidama, et väljalangejate esinemine võib olla nii suur, et interventsiooni mõju hindamist ei ole võimalik läbi viia õigesti (Haag 2004). 3.2 Ravikavatsuse ja ravikohane analüüs Interventsiooni hindamiseks on põhimõtteliselt kaks moodust: ravikohane ja ravikavatsuse kohane analüüs. Viimane nimetatutest on üsna lihtne, st. interventsiooni
Projektiivsed isiksusetestid testiküsimused esitatakse tajutava materjalina (nt olukordade pildid), mida vastaja peab tõlgendama, pole õigeid/valesid vastuseid. Vastus näitab seda, kuidas isik näeb maailma, mõtestab seda lahti. Need vastused ei ole eeldatavasti juhuslikud, vaid väljendavad (projitseerivad) isiksuse seadumusi, kalduvusi, huvisid, muresid, komplekse, hirme, isegi sundmõtteid. Tihti ei peeta kõiki selliseid teste usaldusväärseks ja valiidseks. Isiksuse seadumusi saab hinnata ja mõõta ka vaatluste, eksperimentide, biograafia analüüsi, tegevuse isikupäraste produktide, dokumentide analüüsi abil. Olulised mõõdetavad isiksuseomadused on nt veel: elamustejanu, subjektiivne heaolu, maskuliinsus/feminiinsus, impulsiivsus, kollektivism/individualism, konformsus, agressiivsus jmt.
Mudelit võidakse (analüüsitöös) kasutada Valdkonna kirjeldamiseks (analüüs saab aru). Sel juhul loetakse mudelit kindla Interpretatsiooni all korrektseks juhul, kui kõik selles mudelis leiduvad laused (väited) on tõesed antud Valdkonna jaoks (mudel kirjeldab valdkonda). Mudelit võidakse (disainitöös) kasutada ka Valdkonna (või mõne temas sisalduva süsteemi) spetsifikatsioonina (disain loob lahenduse). Sel juhul loetakse konkreetset Valdkonda valiidseks (valid) vastava spetsifikatsiooni suhtes siis, kui ükski mudelis leiduv lause (väide) pole väär selle Valdkonna jaoks (spetsifikatsiooni saab realiseerida selle valdkonna baasil). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Lihtne näide omandisuhete Valdkonnast, mille Mudel (kirjeldus) on antud kahe Lausega (väitega): iga Isik omab nime; mõned Isikud omavad Maju. Sama Mudel omab ka teistsugust Interpretatsiooni, Java keeles kirjutatud
ilmnevate faktoritega, mis vajavad seejärel sõnastamist (defineerimist). Võrdleva ehk konkureeriva valiidsuse näiteks on antud testi seos (korrelatsioon) mingi kriteeriumiga. Kriteeriumina kasutatakse sageli ekstreemgruppide tulemusi. Vaimse arengu testi konkureeriva valiidsuse määramiseks võrdleme selle testi tulemusi agengupeetusega ja üliandekate laste gruppide vahel. Kui testi tulemused nende gruppide vahel oluliselt erinevad, loetakse see test valiidseks. Ennustav ehk prediktiivne valiidsus ehk testi prognoosiv väärtus tähendab, et testi tulemuste alusel saab prognoosida testitute (tulevast) edukust või sobivust mingile kutsealale. Selle määramiseks jagatakse testitud isikud tulemuste alusel tugevamate ja nõrgemate rühmaks. Seejärel võrreldakse nende inimeste saavutusi rea aastate jooksul. Kui tugevamate rühmas on saavutused suuremad, võib testi pidada ennustavat valiidsust omavaks.
annaabi.ee 
