kunagi olid sõjajalal, ent nüüdseks leidnud rahu. Enamik tähtsaid jumalaid pärines Aaside perekonnast. Kolm tähtsaimat jumalat olid Odin (sõja- ja päikesejumal), Thor (taeva- ja piksejumal) ja Frej (viljakusjumal). Nende vastandiks oli kurjade jõudude kehastus hiid Loki. o Odin laia kübaraga vana mees, kes loovutas ühe oma silma, et juua tarkuse allikast. Petlik kavaldaja, tundis nõiakunsti, ning sõjaõhutaja ja sõjajumal. Valhallase valitseja ja valküüride abistaja, koos kaheksajalgse hobusega. o Thor usaldusväärne punahabeline vanamees, kelle haamer märkis pikset, ning vankrirattad kõuemürinat rahulike põllumeeste poolt hinnatud. o Frej Vaanide perest pärit suure suguelundiga kujutatud rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes hoolitses taimekasvu, ning loomade ja inimeste sigimise edendamise eest.
USUND - Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. - Nagu muudel rahvastel, nii kuulus ka seal usundisse loodusesemete austamine. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. - Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik. Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev.
annaabi.ee 
