jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites. Sageli ääristavad jõgede kaldaid kaunid metsad või puisniidud. Kauni looduse ning suplemisvõimaluse tõttu on jõgede kaldad linlastele üheks eelistatumaks suvekodude rajamise paigaks. Jõgede avatud ökosüsteemid on pidevas ainevahetuses valgala maismaa ja ka seisuveekogude ökosüsteemidega. Vool uuristab jõe enda sängi ning sissevoolud, nõlva- ja valgveed kannavad valgalalt jõkke rohkesti mullaerosiooni produkte, detriiti ja mitmesuguseid muid aineid. Seetõttu peegeldavad jõgede vee omadused ning ökoloogiline seisund ja selle ajalised muutused valgala maastikuaineringe eripära, seisundit ja muutusi. Vee omadused ja nende muutused mõjutavad. Suuruselt, hüdroloogiliselt tüübilt, vee omadustelt, elustiku koosseisult ja bioloogiliselt reziimilt on Eesti jõed väga mitmekesised ja regionaalselt varieeruvad.
3.3. Veevarustus (joonis 10) Veevarustuse kavandamisel tuleb lisaks vee kvaliteedile arvesse võtta seda, et vee kogus oleks piisav. Võrreldes pinnaveega annavad allikad ja kaevud aastaringselt võrdlemisi ühtlaselt vett. Veevarustuses on tähtis, et piisav pealevool oleks kindlustatud ka kuival perioodil. Kui saadaval on põhjavett, pinnavett ja tööstuslikku sooja vett saab luua mitmekülgsemate võimalustega vähikasvatuse süsteemi kui alal, kus on kasutada vaid sademete valgveed. Iga tiigi veevarustus tuleks ehitada eraldi ja sõltumatuna, sest haigustekitajad levivad allavoolu - ülalpool olevatest tiikidest alumistesse. Kasvanduses tuleb tiikide vesi hoida võimalikult hapnikurikas, mida saavutatakse veevahetuse või segamise ja õhustamise abil. Hapniku lahustumine ja levik pinnalt põhjani on aeglane protsess. Ideaaljuhul peaks vesi tiigis vahetuma 4-5 korda ööpäevas.
annaabi.ee 
