(kus ET on evapotranspiratsioon, Ev aurumine taimkatteta maapinnalt ja veepinnalt, Pv valglale langenud sademed ning S valgla veevaru muutus) Järvede hüdroloogia 8. Järvede liigitus tekke alusel Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve)
Veel ei osata prognoosida, kuidas sademete tõttu kasvanud vooluhulk jõgedes aastati või aastaajati hakkab muutuma. 5 Jõevesi lahjendab eelkõige vee pindmiste kihtide soolsust, kasvatab pinna- ja süvavee vahelist soolsusvahet ja kihistumist. Kasvanud kihistumine vähendab vee vertikaalset segunemist ja halvendab hapniku liikumist põhjalähedasse vette. Kasvav valgvee hulk ja üleujutused suurendavad mandrilt tulevat toitainete ja tahke ainese koormust. Talvine maa sulana püsimine ning ka suurenenud tuulisus rannikualadel segab madalate merealade veemasse. Kuna kihistumise tugevnemine võib teatud oludes kahandada toitainete vertikaalset liikumist põhjast pindmistesse kihtidesse, võivad seeläbi väheneda ka suvised vetikaõitsengud. Pika-ajaliste vaatlustega on selgunud, et jõeveed mõjutavad vee omadusi ka sügaval.
annaabi.ee 
