savimineraalidega. Mikroorganismide 80. - head mullad Lämmastiku vabanemine ammoniaagina toimel aeroobsetes tingimustes toimub 70. - head mullad (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui aeglane lagunemine. 60. - keskmised mullad ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste Huumusainete teket nimetatakse 50. - keskmised mullad (Eesti taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral humifikatsiooniks, mis on iseloomult keskmine on 41) kasutatakse vabanenud lämmastik sünteetiline protsess, kus toimub 40. - halvad mullad mikroorganismide poolt ära
aeglane lagunemine. tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltum veerežiimist ja füüsikalistest omadustest 2)lähtematerjali koostis suhkrud ja valgud lagunevad kiiremini kõige aeglasemalt ligniin(puit) valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks valgurikaste taimejäänuste korral osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2 JA H2O valguvaeste taimejäänuste korral kasutatakse vabanenud lämmast nikroorganismide poolt ära. võib ajuti tekkida N-defitsiit 3)niiskusest lagunemiskeskkonnast. niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni kui on olemas küllaldane õhu juurdepäs 4)temperatuur 5)mulla reaktsioon-happelises keskkonnas peamiselt seened (aeglane protsess) ja neutraalses keskkonnas bakterid (kiirem protsess)
(suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25...30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära. Nitrifikatsioon nitrifitseerijad bakterid kui autotroofsed organismid hapendavad ammoniaagi lämmastikhappeks, kasutades vabanevat energiat oma elutegevuseks. Tekkiv lämmastikhape on nitrifitseerivatele bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mullas. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates