2. EPGluC 29 kDa 3. Laktaat dehüdrogenaas 35 kDa 4. HRP 44 kDa 5. Ovalbumiin 44,3 kDa 6. BSA 66,3 kDa 7. Tundmatu valk X kDa 2. Inkubeerisime denatureerimiseks 95oC juures 5 minutit. 3. Jahutasime valguproovid jäävannis. 4. Raputasime eppendorvid, et saada valgutilgad põhjale. Foreesiaparati asetamine: Proovide jahutamise ajal asetsime geel foreesiaparaati. Seleks täidsime puhvrikambrid jooksupuhvriga (0,25 M TRIS, 1,92 M glütsiin, 0,1% SDS, pH 8,3) ning eemaldasime kammi. Forees: 1. Igasse taskusse kandsime 20 µl valguproovi. Viimasse taskusse panime 3 µl foreesredeli - Thermo Scientific PageRuler Unstained Broad Range Protein Ladder. 2. Asetasime foreesivannile kaas, ühendasime juhtmed vooluallikaga ning lülitasime
Vette hakkas kogunema vaba O2. Tekkisid uued eeltuumsete vormid, võimelised elama aeroobses, hapendavas keskkonnas. Veest difundeerus hapnik aegamööda ka atmosfääri, asendades seal süsinikdioksiidi (mida neelasid sinivetikad). Fanerozoikumi alguseks oli Maa atmosfääri O2sisaldus juba umbes 1/10 praegusest. 77.Bakterid ( Eubacteria ) ja ürgbakterid ( Archaea ) ürgaegkonnas ja nüüd. 3,3-3,9 miljardit aastat tagasi, olid anaeroobsed valgutilgad koos pärilikke omadusi kandvate RNA ja DNA ahela tükkidega, vanim ja algelisem eluvorm. Nüüd olemas rakukest,bakteritel jäigem, ürgidel pehmem. ürgid tänapäeval säilinud ekstreemsetes tingimustes (3 hõimkonda) Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7