Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa
18.sajandi reisikirjades on tihtipeale valetatud lugusid. Alguses räägitakse küll, et reisikiri jne, aga hiljem avastatakse, et tegelt on autor valetanud ja kirjutanud hoopis nagu ilukirjanduse. On aga fiktsioone, mis on esitataud nagu reisikirjad, nt Defoe ,,Robinson Crusoe". Ilukirjanduse autorid tihtipeale kõhklevad ja ei julge nimetatada oma teoseid ilukirjanduslikeks. Osalt on see seotud poliitiliste põhjustega. Väga paljud valgustusteosed olid kriitilised. Kritiseeriti üldiselt ja ka konkreetseid isikuid. Valgustuskirjanik väga sageli kõnetab publikut/lugejat otse. Reisikiri oli väga oluline toetusmaterjal valgustuskirjandusele. Kirja kõrval olid väga olulisel kohal ka päevikud. Romaan on 18.-20.sajandi suurvorm. Kirjandus on enamasti humoristliku alatooniga. Huumor on jäme, eriti Inglismaal. Inglismaal on hästi oluline humoristlik kujutlusviis või satiir. Valgustuse sajandi lõpupoole see huumor kaob ära. 29.09
annaabi.ee 
