Selle teosega kirjutas Hupel ennast Balti kultuurilukku, sest see sisaldab ohtralt materjali Balti kubermangude ajaloo, looduse, geograafia, kartograafia, valitsemiskorralduse ja palju muu kohta. Tegemist oli tõeliselt entsüklopeedilise ja oma aja kohta väga põhjaliku teosega, millega Hupel sai hakkama tänu sellele, et tal oli väga tihe kaastööliste võrk, tõenäoliselt oli neid üle saja. Nendeks olid ärksad kihelkonnapastorid ja valgustusmeelsed aadlikud, aga ka linnakodanikud. Illustratsioone tegi Hupelile Johann Christoph Brotze, kaarte sai ta krahv Mellinilt, kes andis välja kuulsa atlase. Hupeli topograafiad välja andis aga tema sõber, kirjastaja Hartknoch Riias. Hupel annab välja ajakirju "Nordische Miscellaneen" ja "Neue Nordische Miscellaneen" 1781 1781. aastal asus Hupel välja andma oma ajakirja "Nordische Miscellaneen", millel oli ka jätkväljaanne "Neue Nordische Miscellaneen", mis ilmus 1798. aastani
muudeti see arstiteaduse osaks, ning arstid said uusi teadmisi anatoomia vallas, mis andis neile parema arusaama inimese ehitusest ning seeläbi parema võimaluse haigeid inimesi aidata. 5 Valgustusaeg. Prantsusmaa. Valgustusaeg kui selline, sai alguse just Prantsusmaal, kui sellele andis nime saksa filosoof Immanuel Kant oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustusmeelsed ideed olid tekkinud juba varem. Üheks esimeseks valgustusideede avaldajaks oli filosoof Ren é Descartes (1596-1650), kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust. Tema põhiteos "Arutlus meetodist" 1637.a. Hakati väärtustama inimmõistust, kuid väärtustama hakati ka loodust, nagu seda arvas ka filosoofide patriarhiks kuulutatud Voltaire (1694-1778). Voltaire rõhutas isikuvabadust ja soosis eraomandi teket
annaabi.ee 
