RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3 Rahvaluuleteadus hakkab teistest kultuurivaldkondadest eralduma.
rahvalaulud). Samuti tõlgiti eeposeid vanasematest perioodidest. Üleüldine rahvuslus muutis rahvalaulud päevakohaseks ja populaarseks. Riik hakkas huvi tundma oma rahva vastu ning tekkisid vastavad teadusharud, mis huvitusid rahva elust, arvust ja mingil määral ka pärimusest. Kes on need inimesed, kes meie maal elavad? 1846. aastal võttis Thoms juba kasutusele rahvaluule mõiste. 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule Estofiilide (Rosenplänter, Peterson, Faehlmann, Kreutzwald, Knüpfer, Neus) töökeeleks oli saksa keel, huvi eesti kultuuri keele ja luule vastu, ÕESi ja EÜSi loomine, artiklid eesti keelest mitmetes saksakeelsetes ajakirjades jne. (9.09) 5. Rahvaluuleteaduse kujunemine 19. saj lõpul ja 20. saj algusel (1870ndad1919) Eestis: · Jakob Hurt · Eisen