juht oli Johann Gottfried Herder (17441803), kes pidas kirjanduses ja kultuuris oluliseks rahvuslikkust, hindas kirjanduslike allikatena ajalugu ja rahvaluulet. Herder andis välja maailma rahvaste laulude sarja, mis sisaldas ka eesti regivärsi näiteid. Liikmed olid veel ka Friedrich Schiller (17591805) ning Johann Wolfgang Goethe (1749-1832). Goethe tuntud teosed on "Noore Wertheri kannatused" ning kaheosaline tragöödia "Faust". Inglise kirjandusest võiks valgustuskirjanikest nimetada Daniel Defoe'd (1660-1731). Kuulsaks sai romaaniga "Robinson Crusoe". Kuulus inglise satiirik oli Jonathan Swift (1667-1745). Tema kuulsaim teos on romaan "Gulliveri reisid". Kokkuvõtteks Valgutusajastu vaimsel taustal kujunesid eeldused Iseseisvussõjaks ja Prantsuse rovolutsiooniks. Euroopas algasid olulised muutused ühiskonnas (tööstuslik pööre, seisusliku korra kadumine, ühiskonna elu ilmalikustumine, rahvusriikide tekkimine ja vabariigi muutumine põhiliseks
Fieldingi puhul tõstetakse esile kahte romaani: ,,Joseph Andrews". Kui Richardsonil oli teos ,,Pamela", siis Fielding kirjutaski teose ,,Joseph Andrews". Need teosed on omavahel seotud. Fileding kirjutab selle meessoo vaatepunktist. Rischardsoni ja Fieldingi puhul on erinev ka see, et Richardson esindab sentimentaalset käsitlusviisi. Richardson räägib meile kurva loo, siis Fieldingi puhul on sellele antud koomiline varjund. Fielding on valgustuskirjanikest üks humoorikamaid. Temal on igasugused naljakad juhtumised. Ühiskonnakriitika vastu võitlemine. 1749 ilmus Fieldingi tähtsaim romaan ,,Tom Jones" ehk ühe leidlapse lugu. Siin on talle eriti tulnud näitekirjaniku kogemus, mis talle muidu kasu ei toonud. See võimaldas tal põimida karakteri ja süzee ilusaks tervikuks. On öeldudki, et ,,Tom Jones" on 18.sajandi Inglise valgustuskirjandusest üks harmoonilisemaid romaane
annaabi.ee 
