vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva päikesekiirguse soojusenergia summat. Klaasi omadused Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust Hall klaas tõkestab nähtavat valgust Soovitused loomuliku päevavalguse kasutamisele Ø Loomulik päevavalgus peaks pääsema õppe ja
*Optilised omadused. Klaasi optilised omadused on sõltuvad selle koostisest ja valmistusviisist Tavalise aknaklaasi valguse läbilaskvus on 85-92% nfrapunase kiirguse läbilaskvus 70-80% UV kiirgust tavaline aknaklaas peaaegu läbi ei lase. UV kiirgust lasevad läbi nn. uvioolklaasid. Röntgenikiirgust tõkestavad klaasid sisaldavad raskete metallide oksiide suures koguses Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja kiirguse läbilaskvuse poolest Kollased ja pruunid klaasid loovad valgustuskeskkonna, kus teatud bioloogilised toimingud on komplitseeritud. Putukad väldivad kollast valgust Sinine klaas ergutab teatud bioloogilisi protsesse (fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. *Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates
Hea päevavalguse huvides tuleks ühiskondlikes hoonetes blokeerida otsene päikesekiirgus, kuid projekteerida fassaad nii, et see võimaldaks ära kasutada võimalikult palju hajuvalgust. 60. Passiivse arhitektuurilise jahutuse võimalused (loetleda erinevaid). Akendeta maja, väikese valgusläbivusteguriga klaasi kasutamine, ribakardinate kasutamine, taimestiku kasutamine, topeltfassaadi kasutamine , sirmide kasutamine, isevarjestav fassaad, muud arhitektuurilised elemendid. 61. Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad tegurid (loetleda). Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad: vaatevälja jääv heledusjaotus; valgustustihedus; räigus; valguse suund; lampide värviesitusvõime; valguse värelus; päevavalguse olemasolu. 62. Hädavalgustuse liigid (koos lühiiseloomustusega). Hädavalgusti valgusti, mis jätkab teatud aja jooksul valguse andmist ka pingekatkestuse olukorras. Hädavalgustus (turvavalgustus) jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt:
annaabi.ee 
