1775 10. mail kogunes Philadelphias II Kontinentaalkongress. Sellest sai Iseseisvussõja ajal Ameerika rahvaesindus ehk parlament. Otsused: otsustati loobuda truudusvandest Briti kuningale, otsus luua kontinentaalarmee, mille juhiks valiti George Washington, 1776 4. juulil kiitis kongress heaks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni- see dokument lõi uue riigi. Põhiautor oli Virginiast pärit Thomas Jefferson (1743-1826). USA iseseisvusdeklaratsioon toetub 17. ja 18. sajandi valgustusfilosoofiale. Inglise filosoof John Locke kirjutas, et kõik inimesed on siia ilma sündinud vabade ja võrdsetena. USA liitlased olid Prantsusmaa, Hispaania, Holland. Kõik need Euroopa riigid ei soovinud Suurbritannia mõjuvõimu tugevnemist maailmas. Teise poole moodustasid Suurbritannia, kellega liitusid mitmed Saksamaa väikeriigid. Patrioodid+, lojalistid-, kveekerid+- Vaherahu sõlmiti 1782. aasta 30 novembril. Rahulepingu allkirjastamiseni jõuti aga alles 3. septembril 1783. aastal
Parlamendi tähtsus kasvas. 6.Kirjelda Inglismaa poliitilist süsteemi pärast nn Kuulsat revolutsiooni ! Valmisõigust pole väikeomanikel, palgatöölistel, vaestel, naistel. Seadusandlike võimu teostab parlament, jaguneb Ülem- ja alamkojaks. Alamkoja valivad maaomanikud, kodanlased. Parlamnet hääletab seadusteja maksude üle, ning kontrollib ministreid. Täidesaatva võimu teostab kuningas. Kuningas nimetab ametisse ministreid, kes rakendavad seadusi, ning nimetab ülemkoja. 7.Nimeta valgustusfilosoofiale iseloomulikke jooni. Uus inimesekäsitlus, mille kohaselt inimese põhiolemus on mõistus. Usk maailma mõistuspärasesse korrastatusesse, usk ühiskonna progressi, pidevasse arengusse ja elu paremaks muutumisse. Hariduse ja teaduse tähtsustamine. Võitlus katoliku kiriku vastu. 8.Mida tähendab võimude lahusususe põhimõte ja millega põhjendas Montesquieu selle vajalikkust? Tähendab et, seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldi. 9
voolujoonelisuse välja, ka majanduslikult oli voolujoonelisus võimalik. Ameeriklased muutsid praktilise asja, auto, elustiiliks. Autente- kultuurile omane asendub dekadentliku liialdusega. Valgustus kui me rakendame oma mõistuse jõudu, siis me saame vältida vigu mis maailmas tehtud, saame jõuda täisliku maailmani. Valgustus fikseeris need hädad, mis olid seni maailma rüvetanud/hävitanud. Valgustusfilosoofia aluseks oli naturalistlik loomus. Ameerika on rajatud valgustusfilosoofiale. Õiglus pidi olema ühiskonna toimimise aluseks. Rousseau "Ühiskondlik leping" üks tema põhiteoseid. Põhiväide Inimene on oma loomult hea, aga see avaldub ainult siis, kui ta saab elada looduse rüppes, on õilis metslane, saab toimida loomulikus keskkonnas. Kui inimesed sisenevad tsivilisatsiooni, tekitab see probleeme. Peamiseks probleemiks on raha. Inimene on sündinud vabana, aga on kõikjal ahelais
annaabi.ee 
